MIKS ON KÜTTEKULUD SUURED?

Viimaste aastate külmad talved on toonud välja mitmeid erinevaid probleeme. Osad probleemid on võimendunud pikaajalise külma tõttu, kuid on ka selliseid, mis on tingitud seadmete hooldamatusest või valest hooldusest.

Tihti arvatakse, et suurenenud küttekulud on tingitud kütteseadmetest, kuid enamjaolt on põhjuseks hoopis hoone ehituskonstruktsioon ja ka inimeste vale käitumine. Sageli püütakse vähendada küttekulusid ruumide sisetemperatuuri alandades ning seda eriti hoonetes, kus puudub võimalus küttevee temperatuuri reguleerimiseks aga ka selle olemasolul. Ruumi temperatuuri alandatakse kas katla küttevee temperatuuri juhttermostaadiga või halvimal juhul kütuse etteande vähendamisega vastavaid algteadmisi omava isiku poolt.

Katla küttevee temperatuuri ülemäärane alandamine ja kütuse etteande vähendamine põhjustavad kütteseadmes soojusülekande halvenemise, küttesüsteemi tõhusus langeb ning tavakatlas suureneb kondensaadi tekkimise oht. Hoone puudulik soojustus ja sisesoojuse väike vastumõju võivad põhjustada välisseinte sisepindade temperatuuri olulise languse, mistõttu ruumiõhus sisalduv veeaur kondenseerub külmadele pindadele ning kiirguslik külmatunnetus suureneb. Sellist olukorda võimendab ka siseruumide puudulik ventilatsioon. Ruumi sisetemperatuuri alandades on küll võimalik küttekulude arvel mõningal määral kokku hoida, kuid kui seda liiga palju alandada, võivad sellega kaasneda olulised kahjud.

Piirdekonstruktsioonidest tulenevate probleemide kõrval on küttekulude suurenemisel oluline osa ka järgmistel põhjustel:

- kütustega seotud probleemid nt kütuse halb kvaliteet, suvekütuse kasutamine talvel jne;
- ebapiisav või vale seadmete hooldamine;
- algselt valesti valitud seadmed ja skeemid või vale koostetöö.

Kütustest tingitud avariilised seiskumised tulenevad esiteks suvekütuse hoidmisest maa-alustes ja külmades ruumides asuvates mahutites. Soovitame panna kütusetorustikule klaaskattega filtri, mis aitab kiiresti tuvastada, kas sellesse on kogunenud hangunud parafiini. Kui on, tuleb kütusetorustik ja süsteemiosad parafiinist puhastada. Tuleb leida tuleohutu viis mahutis oleva suvekütuse soojendamiseks või selle asendamiseks talvekütusega. Kiireim viis seadmete taaskäivitamiseks on tuleohutu abimahuti paigaldamine katlaruumi.

Teiseks ja väga levinud probleemiks on kütusemahutite vale täitmine. Täitmise ajal seguneb põhjas olev heljum kütusega, seetõttu tuleb seadmete töö täitmise ajaks katkestada. Kui seadmed tööle jätta, liigub heljum nii torustikel kui ka pumba ees olevatesse filtritesse, eelsoojenduspaaki ja düüsidesse. Parimal juhul piirdub sellise probleemi lahendamine puhastamisega, kuid halvimal juhul põleti elementide vahetamisega. Enne küttesüsteemi taaskäivitamist tuleb kütusel lasta mahutis korralikult settida.

Teatud aja tagant on kindlasti vaja kontrollida kütusemahutite seisundit ning vajaduse korral lasta neid puhastada. Puhastusvahemik oleneb kütuse kvaliteedist, tavaliselt on see 5–6 aastat.

Sageli juhtub, et kui teatatakse seadme halvast tööst või rikkest, ei osata öelda selle mudelit või paigaldusaastat, sest seade on töötanud aastaid ilma hoolduseta. Teatud hetkedel võib puudulik või olematu hooldus osutuda tõsiseks probleemiks, sest seadme seiskumine toimub tihti meile kõige ebasobivamal so külmemal ajal ja laupäeva õhtul. Avariiliste seiskumiste vältimiseks tuleb kütteseadmeid õigel ajal ja nõuetekohaselt hooldada. Enamikel kütteseadmetel on hoolduste intervallid määratud seaduste ja valmistajapoolsete nõuetega. Valed hooldusvõtted või liiga pikk hooldusvahemik võivad põhjustada soojusvahetuspindade ja seadmeosade mustumist. Seetõttu võib kütteseadme töö muutuda ebastabiilseks, selle osade purunemine sageneda, kasutegur väheneda ja küttekulud suureneda. Soojusülekandepindade ebapiisav puhastamine vähendab seadme tõhusust olulisel määral (isegi kuni 15 %), s.t et iga millimeeter tahma või nõge hakkab tuntavalt tasku peale käima.

Tänapäeva juhtivate tootjate poolt valmistatud seadmetega on üldjuhul kaasas hooldusjuhendid, mis sisaldavad kõikide vajalike toimingute kirjeldusi, kuid enamjaolt peavad hooldust teostama vastavat pädevust omavad spetsialistid ja seda just gaasiseadmete puhul. Tuleb tõdeda, et mida kõrgemate tehniliste näitajatega on kasutatavad seadmed, seda keerulisemaks ja oskusi nõudvamaks võib osutuda nende hooldamine.

Vähemalt kord aastas tuleb tavakatelde hooldamise käigus teostada jägmised tööd:

- puhastada või vahetada süsteemis kütteõlifiltrid;
- puhastada põleti sh leegitoru, elektroodid ja õhupööristi, vajadusel vahetada ka pihusti;
- puhastada katla soojusvahetuspinnad ja korsten. Soojusvahetuspindade regulaarne puhastamine tagab seadme töö parema efektiivsuse;
- seadistada põleti töö. Seadistamise peaks teostama spetsialist, sest õige õhk/kütus-vahekorra saab seadistada siiski vaid vastava gaasianalüsaatoriga. Üldiselt viitavad punakas leek ja tahmane suits põlemisõhu vähesusele ning valge lühike leek ja nähtamatu suits liigõhule. Õige vahekorra puhul on leek kollakaspunane ja suits nõrgalt märgatav;
- mõõta suitsugaaside temperatuuri (mõõtmise peaks teostama spetsialist). Seadme töö efektiivsust saab teatud määral hinnata ka suitsugaaside temperatuuri alusel, mis tavakateldel peaks jääma 160-200° C   piiridesse. Liiga madal temperatuur võib kondensatsioonikatlas ja korstnas põhjustada kahjustusi.

Põletite väär ja oskamatu häälestamine võib peale küttekulude suurendamise rikkuda kogu seadme. Olulisteks eksimusteks on:

- põleti seadistamine valele võimsusele so kolde võimsusele mitte vastavale tasemele (kolde ja suitsukäikude    ülekuumenemine või vastupidiselt oht kondensaadi tekkimiseks; kasuteguri langus);
- vale leegi kuju kolde mõõtmete suhtes (tagaseinte ja esiluukide ülekuumenemised, deformatsioonid jne).

Visuaalselt tuleb kindlasti kontrollida ka muid küttesüsteemi elemente, et oleks välistatud leketest tekkida võivad ehituskonstruktsioonide kahjustused ning samas ka kahjustused kütteseadmetes endis.

Gaasikütteseadmete puhul tuleb teada, et neid võivad hooldada vaid vastavat pädevust omavad isikud. Gaasikatelde puhul tuleb eristada atmosfääriliste ja puhurpõletitega tavakatlaid ja atmosfäärilisi-, turbo- ja kondensatsioonikatlaid. Katelde hooldused võivad sõltuvalt katla tüübist erineda, kuid üldjoontes on need oma põhimõtetelt sarnased.

Kaasaegsete kondensatsioonikatelde puhul tuleb kindlasti jälgida kondensaadi väljavoolutorustike seisukorda, sest põlemisõhuga katlasse sattuv ja katla veelukkudesse kogunev tolm võib ummistada kondensaadi väljavooluavad. Katla suitsukäik täitub kondensaadiga põhjustades katla avariilise seiskumise ning halvimal juhul isegi seadme kolde konstruktsiooni purunemise.

Õigete ja sobivate seadmete valiku eelduseks on korrektsed arvutused ja skeemid, mida üldjuhul on suutelised tegema vaid antud ala spetsialistid. Seega, enne seadmete ostmist, soovitame konsulteerida kütteseadmetega tegelevate ettevõtetega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et sobivate seadmete ning õigesti ehitatud küttesüsteemi puhul saab kvaliteetse kütusega, korrektse kütusepaagi täitmise ja hooldamisega ning seadmete ja küttesüsteemi nõuetekohase hooldamisega tagada küttesüsteemi stabiilset tööd ning madalamaid küttekulusid.

 -----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

LRF Private OÜ tegeleb põhiliselt kütte-, auru-, termaalõli kuumutamise ning veejahutusseadmete müügi ja paigaldusega. Nomenklatuuris on ka küttesüsteemide abiseadmed ja jahutusseadmed. Küttesadmetest on põhirõhk erinevatele kütustele mõeldud kateldel ja põletitel sh gaasile, kütteõlidele ja puidule (halu- ja hakkpuidule, pelletitele) mõeldud seadmetel. Kõikidele meie poolt müüdavatele seadmetele tarnime ka hooldamiseks ja remondiks vajalikke varuosi. Teatud osas oleme valmis pakkuma varuosi ka teiste ettevõtete poolt tarnitavatele seadmetele.